Ligikaudu kolmandik Maale langevast päikesekiirgusest peegeldub ilmaruumi, ligi pool kulub atmosfääri ja merede soojendamiseks, ligi veerand haihtub ilmaruumi Maalt tagasi peegelduva infrapunase kiirguse näol ja taimestik kasutab fotosünteesiks ära vaid 0,02% Maale langevast kiirgusest. Selle arvel on tekkinud miljonite aastate kestel fossiilsete kütuse varud, mida saab võtta kui keemiliselt muundatud päikeseenergiat. Maa globaalse energiabilansi mõttes on taevast tulevat puhast energiat rohkem kui küllaga.
Eesti asub sellisel laiuskraadil, kus nii valgus kui soojus on suuresti varieeruvad - suve ja talve näol. Suvel on neist küllus - talvel puudus. Igatähes kulub meie aastase normaalse elutegevuse käigus arvestatav kogus energiat. Seoses globaalse energia nõudluse suurenemisega ja piiratud ressurssidega on energia hind aasta aastalt kasvanud ja teeb seda ka edaspidi kasvavas tempos, kui just midagi revulutsioonilist selles vallas ei avastata.
Märgatava osa meie kulutustest moodustab soojusenergia tarbimine ja nutikad - nagu me oleme - üritame leida soodsamaid mooduseid selle saamiseks. Siin tulebki juttu vahenditest ja moodustest kuidas päikeseenergiat kasutada soojusenergia tootmiseks - päikeseküttest. Päikesekütte all mõtleme nii sooja tarbevee tootmist kui lisaküttevõimalust olemasolevale põhiküttele. Põhiküttest meie kliimas siiski loobuda ei saa, samas näitavad kohalikud tulemused päikesekütte võimalusest märtsikuust oktoobrikuuni.
Päikeseküte on puhas roheline energia, päikeseküte on tasuta ning ei sõltu energiahinnast börsil. Päikeseküte on tulevik. Päikeseküte salvestub meid ümbritsevas maapinnas, vees, õhus, looduses - Päike salvestub ka meis - rõõmuna.
